Käibemaks & Dropshipping Eestis

Eestisse suunatud dropshipping'i saab teatud piiriülestel juhtudel korraldada nii, et müüja ei arvesta ostukorvis Eesti käibemaksu. Otsustav ei ole see, kus Teie ettevõte on registreeritud, vaid see, kust kaup teele asub ja kes selle Eestisse impordib. Sellel lehel leiate õiguslikud alused, Eesti erisused ja need kohustused, mis kehtivad käibemaksu kõrval.

Kas see puudutab Teid? See leht on müüjatele, kelle kaup liigub väljastpoolt Euroopa Liitu otse tarbijani Eestis, kes ei hoia Euroopa Liidus laovaru ning kes arvestavad täna ostukorvis käibemaksu või ei ole kindlad, kas peaksid seda tegema. Laske oma ülesehitus tasuta üle vaadata – see Teid millekski ei kohusta ja vastuse saate 48 töötunni jooksul.

Kus tekib kauba käibe koht?

Kui saadetis väljub kolmandast riigist, näiteks Hiinast, ja liigub otse tarbijani Eestis, määrab tarnekoha nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 32: „Kui kaupu lähetab või veab tarnija, soetaja või kolmas isik, tuleb tarnekohana käsitada kohta, kus kaubad asuvad ajal, mil algab selle lähetamine või vedu soetajale.” Lähtekoht on sellisel juhul väljaspool liitu, mistõttu käive Eestis ei teki.

Eesti õiguses on vastav säte käibemaksuseaduse (KMS) § 9 lõike 1 punkt 1, mille sõnastus väärib täpset lugemist. Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui „kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või imporditakse Eestis asuvale saajale tingimusel, et kaup maksustatakse ühendusvälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorra alusel […]”. Sellest järeldub kaks asja: IOSS-i rakendades on käibe koht sõnaselgelt Eesti; kui erikorda ei rakendata ja kauba impordib ostja, jääb tarnekoht väljapoole liitu.

Otsustav erand tekib siis, kui importija olete Teie ise – nii on tüüpiliselt tarnetingimuse „tollimaks tasutud” (DDP) puhul. Siis kohaldub direktiivi artikli 32 teine lõik: „Kui aga kaupade lähetamise või veo lähtekoht asub kolmandal territooriumil või kolmandas riigis, tuleb artikli 201 alusel isiku, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, või sellena tunnustatud importija poolt tehtud kaubatarne […] kohana käsitada kaupade impordi liikmesriiki.” Käibemaksuseaduses ei ole selle kohta eraldi punkti, mis viitaks sõnaselgelt impordikäibemaksu võlgnikule – tulemus tuleneb KMS § 9 lõike 1 punkti 1 esimesest osast. Kui Te lasete kauba enda nimel vabasse ringlusse ja alles seejärel toimetate selle ostjani, on kaup tehtud saajale kättesaadavaks Eestis ja Te võlgnete oma müügihinnalt Eesti käibemaksu.

Käibemaks ei kao seejuures kuhugi: see tekib impordil ja seda kannab importijana ostja. Just see peab olema Teie müügitingimustes, ostukorvis ja müügidokumendil korrektselt kajastatud – vastasel juhul ei ole Teil kontrollimisel midagi näidata.

Käibemaks Eestis: põhiandmed

• Standardmäär: 24% (KMS § 15 lõige 1). Määr tõusis 1. juulil 2025 22%-lt 24%-le (1. jaanuarist 2024 kuni 30. juunini 2025 oli see 22%, enne seda 20%). Julgeolekumaksu paketi muude osade tagasivõtmisel jäi käibemaksutõus kehtima: 24% on 2026. aastal kehtiv ja tähtajatu standardmäär.
• 13% majutusele või majutusele koos hommikusöögiga (KMS § 15 lõige 1¹, alates 1. jaanuarist 2025).
• 9% raamatutele ja õppekirjandusele (nii füüsilisel kandjal kui elektroonilisele), ministri määruse loetelus nimetatud ravimitele ja hügieenitoodetele ning ajakirjandusväljaannetele, mille varasem 5%-line määr kaotati 1. jaanuarist 2025 (KMS § 15 lõige 2).
• Impordikäibemaks: sama määr, mis kehtiks sama kauba riigisisesel müügil. Kuni 150-eurose tegeliku väärtusega saadetise maksustatava väärtuse moodustavad kauba tegelik väärtus, eraldi märgitud veo- ja kindlustuskulud ning kõik impordimaksud (KMS § 13 lõige 3¹). Tollimaks kuulub seega maksustatavasse väärtusesse.
• Tollimaks väikesaadetistelt: alates 1. juulist 2026 on kuni 150-eurostele saadetistele kehtinud tollimaksuvabastus kaotatud (nõukogu määrus (EL) 2026/382). Ettevõttelt tarbijale saadetavat alla 150-eurost saadetist maksustatakse kindlasummalise 3-eurose tollimaksuga iga saadetises sisalduva kaubaartikli suhtes. Määrav on kaubarida: sama kaubakoodiga kaubad loetakse üheks artikliks, viis ühesugust särki kulutavad seega 3 eurot, särk ja käekell koos 6 eurot. Kindlasummaline tollimaks kehtib kahel juhul: kui import on käibemaksuvaba, sest kasutate IOSS-i (direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 lõike 1 punkt ca), või kui saadetis liigub postisaadetisena. Kullerisaadetise puhul ilma IOSS-ita kohaldub tavaline tollitariifistik. Meede kestab kuni 1. juulini 2028.
• Käitlustasu, oodatav alates 1. novembrist 2026: määruse (EL) 2026/2108 artikli 20 lõige 2 näeb ette kindlasummalise tasu kaubaartikli kohta; komisjon määras selle 21. septembri 2026. aasta delegeeritud määrusega 2 eurole kaubaartikli kohta. Tasu kohaldub kümnendast päevast pärast selle akti avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, ka üle 150-eurostele saadetistele, seda ei tagastata ja selle maksab impordil tekkinud tollivõla võlgnik.
• Impordikäibemaks esimesest sendist: varasem 22-euroline maksuvaba piirmäär kaotati juba 1. juulil 2021.
• Nimetus: maks kannab Eestis nime käibemaks (KM), maksukohustuslase number algab tähtedega „EE” ja sellele järgneb üheksa numbrit.

Kaks Eesti praktika üksikasja väärib tähelepanu. Maksu- ja Tolliameti selgituse kohaselt ei saa väikesaadetiste tollideklaratsioone alates 1. juulist 2026 enam kehtetuks tunnistada, kui kaup tagastatakse, ning tollimaksu tagasi ei maksta. Samuti on saadetiste grupeerimine 3-eurose tollimaksu vältimiseks keelatud. Kõrge tagastusmäära puhul mõjutab see katet otseselt.

Pädevad asutused

• Maksu- ja Tolliamet (MTA) täidab Eestis korraga maksuhalduri ja tolli rolli: üks asutus, üks e-teenuste keskkond (e-MTA).
• Mitteresidentide registreerimine: välisriigi isikuid registreerib käibemaksukohustuslasena Tallinna teenindusbüroo (Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn). Teised piirkondlikud teenindusbürood võtavad avaldusi vastu ja edastavad need Tallinna teenindusbüroole.
• EORI-number on vajalik impordi, transiidi, ekspordi ja muude tollitoimingute jaoks. Liidu tolliterritooriumil mitteasuva ettevõtja registreerib selle liikmesriigi toll, kus ta oma esimese tollitoimingu teeb või kavatseb teha; taotlus esitatakse e-MTA-s või MTA teeninduskohas.
• Maksuesindaja: siin on Eesti reegel erakordselt selge. KMS § 20 lõike 6 kohaselt võib teise liikmesriigi ettevõtja, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, määrata maksuesindaja, kuid ühendusevälise riigi ettevõtjal, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, tuleb end maksukohustuslasena registreerides määrata maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud. Kohustus langeb ära üksnes siis, kui Euroopa Liit on ettevõtja asukohariigiga sõlminud käibemaksu halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva vastastikuse abi lepingu. MTA käsiraamatu kohaselt on praegu sellisteks riikideks ainult Norra ja Ühendkuningriik. Hiina, Hongkongi või Ameerika Ühendriikide ettevõtja jaoks on maksuesindaja seega kohustuslik.

Maksuesindaja ei ole formaalsus. Maksukorralduse seaduse § 8¹ alusel esindab ta mitteresidenti kõigi maksudega seotud õiguste ja kohustuste osas ning on solidaarselt vastutav kõigi mitteresidendi maksukohustuste eest. Esindaja saab olla üksnes maksuhalduri poolt aktsepteeritud Eesti juriidiline isik või välismaa juriidilise isiku Eestis registreeritud filiaal, laitmatu reputatsiooniga ja maksuvõlgadeta.

IOSS-i puhul kehtib eraldi loogika: ühendusevälise riigi isik, kellel puudub liidus asukoht või püsiv tegevuskoht, saab erikorda üldjuhul rakendada üksnes Eestis asuva vahendaja kaudu, kes täidab erikorra kohustusi tema eest ja nimel ning peab olema maksevõimeline, laitmatu mainega ja maksuvõlgadeta (KMS § 43¹ lõike 2 punkt 5 ja lõige 3).

Arvutusnäide: 60-eurone tellimus

Klient Tartus tellib toote hinnaga 60 eurot koos saatmisega ja kaup saadetakse otse Hiinast. Tegemist on ühe kaubaartikliga.

• Klient on importija, IOSS-i ei kasutata: impordil tuleb tasuda 3 eurot kindlasummalist tollimaksu ning kauba väärtuselt ja tollimaksult kokku 24% impordikäibemaksu, ehk (60 + 3) × 24% = 15,12 eurot. Kokku ligikaudu 18,12 eurot makse ühelt 60-euroselt tellimuselt. Kulleri- või postiettevõtja tasub summad tavaliselt ette ja võtab selle eest teenustasu, mille suurus erineb teenusepakkujate lõikes; klient maksab kõik kättetoimetamisel.
• IOSS-iga: Te arvestate 24% juba ostukorvis ja deklareerite selle IOSS-i kuudeklaratsioonil. Import on siis käibemaksust vabastatud (KMS § 17 lõike 1 punkt 11), kuid ainult tingimusel, et IOSS-number esitatakse maksuhaldurile hiljemalt impordideklaratsiooni esitamisel. 3-eurone tollimaks sellest ei kao – selle tasub deklareerija ja IOSS-i puhul ei kuulu see käibemaksu maksustatavasse väärtusesse. Kaks Eesti nüanssi: IOSS-saadetise importija peab olema eraisik ja deklareerida saab ainult kaudse esindusega, ehk tolliagentuuri kaudu.
• DDP Teie poolt: kui Te olete impordikäibemaksu võlgnik, on käibe koht Eesti. Siis vajate Eesti käibemaksukohustuslase numbrit (ja ühendusevälise ettevõtjana maksuesindajat) ning maksate 24% oma müügihinnalt. Impordil tasutud käibemaksu saate sisendkäibemaksuna maha arvata, tollimaks jääb kuluks.

Kui IOSS-i ei kasutata, võib vedaja rakendada imporditud kauba eest käibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorda (KMS § 43²), kogudes maksu saajalt. Selle erikorra alusel maksustatakse saadetis alati 24% määraga – vähendatud määra ei kohaldata, mis raamatute või ravimite puhul tähendab kõrgemat maksu kui riigisisesel müügil.

Milline variant sobib Teie sortimendile, hinnatasemele ja tagastusmäärale, on ärilise sisuga otsus, millel on maksutagajärjed – just seda me analüüsis vaatamegi.

Millist varianti Teie pood peab rakendama, ütleme Teile tasuta analüüsis.

Millal on Teil vaja Eesti käibemaksukohustuslase numbrit?

• Kui Te hoiate kaupa Eestis, näiteks täitmiskeskuses või Amazon FBA laos.
• Kui Teie või Teie eest tegutsev isik impordib kauba Eestisse ja tarnet ei kata IOSS.
• Kui Te soetate kaupa ühendusesiseselt Eestisse või teostate ühendusesisest kaugmüüki Eestist.

Oluline erinevus: 40 000 euro piirmäär ei kaitse Teid. KMS § 19 lõike 3 kohaselt tekib välisriigi isikul, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, registreerimiskohustus juba maksustatava käibe tekkimise päevast alates, kui ostja seda käivet pöördmaksustamise korras ei maksusta. Avaldus tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul (KMS § 20 lõige 1) ja maksuhaldur registreerib isiku tagasiulatuvalt. Maksustamisperiood on kalendrikuu: käibedeklaratsioon (vorm KMD) esitatakse ja maks tasutakse järgneva kuu 20. kuupäevaks (KMS § 27 lõige 1, § 38 lõige 1); lisal kajastatakse tehingupartneri kohta arved alates 1000 eurost ilma käibemaksuta.

Impordikäibemaksu võib tollis tasumise asemel deklareerida käibedeklaratsioonil, kui olete olnud registreeritud vähemalt eelnevad 12 kuud järjest, Teil ei ole olnud tähtajaks esitamata deklaratsioone ega maksuvõlga ja maksuhaldur on vastavust kinnitanud (KMS § 38 lõige 2¹). Alustavale DDP-müüjale see leevendus esialgu ei kohaldu, mis mõjutab rahavoogu.

Arved Eesti klientidele

KMS § 37 lõike 1¹ kohaselt peab maksukohustuslane väljastama nõuetele vastava arve ka siis, „kui käibe tekkimise koht on ühendusevälises riigis”. Arvel peavad olema § 37 lõikes 7 loetletud andmed: arve number ja kuupäev, poolte nimed ja aadressid, müüja registreerimisnumber, kauba nimetus ja kogus, hind ilma käibemaksuta, maksustatav summa määrade kaupa ja käibemaksusumma eurodes. Kui välisriigi ettevõtja on määranud maksuesindaja, tuleb arvele märkida ka maksuesindaja registreerimisnumber, nimi ja aadress ning viide KMS § 20 lõikele 6 või direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 204 (§ 37 lõike 8 punkt 8).

Kui Te Eesti käibemaksu ei arvesta, sest käibe koht on väljaspool liitu, siis ärge märkige arvele käibemaksu, vaid lisage selge ja üheselt mõistetav märge selle kohta, et ostja on importija ja impordimaksud tasutakse impordil. Vale maksu märkimine ei ole kirjaviga, vaid maksukohustus: KMS § 38 lõige 1 sätestab, et maksukohustuslane peab samas korras tasuma ka „käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates”. Registreerimata isiku puhul tuleneb sama tulemus KMS § 3 lõike 6 punktist 2: käibemaksu peab maksma ka „maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult, mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma”. Teisisõnu: kui Teie ostukorv trükib arvele 24%, siis võlgnete selle summa ka juhul, kui seda ei oleks tohtinud arvestada.

Kohustused lisaks käibemaksule, mida paljud müüjad ei märka

Kes müüb kaupa Eesti tarbijale, kannab ka registreerimiskohustusi, millel ei ole käibemaksuga midagi pistmist, kuid mis takerduvad praktikas kauplemiskohtade ja makseteenuse pakkujate juures. Eestis on need reeglid üheselt sõnastatud ja kehtivad sõltumata müügiviisist, seega ka puhtal kaugmüügil.

• Pakendid ja pakendiregister: pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa (pakendiseaduse § 10), ja ta peab tagama oma turule lastud pakendite tagasivõtmise ja käitlemise ning kandma selle kulud (§ 12¹ lõige 1). Määrav on § 12¹ lõige 7: „Pakendiettevõtja, kelle asukoht ei ole Eestis, kuid kes sõltumata müügiviisist laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eestis turule pakendeid, peab määrama Eestis elu- või asukohta omava […] volitatud esindaja, kes täidab tema eest pakendiettevõtjale käesoleva seadusega pandud kohustused.” Alates 17. jaanuarist 2026 on pakendiettevõtja § 12¹ lõike 2¹ kohaselt müügipakendite jäätmete käitlemiseks kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu taaskasutusorganisatsiooniga. Andmed esitatakse pakendiregistrisse. Juriidilisele isikule on tagasivõtmiskohustuse rikkumise eest ette nähtud rahatrahv kuni 200 000 eurot, arvestusnõuete rikkumise eest kuni 100 000 eurot.
• Probleemtooted ja probleemtooteregister: probleemtoodete hulka kuuluvad muu hulgas patareid ja akud, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid, mootorsõidukid ja nende osad ning niisutatud pühkepaber (jäätmeseaduse § 25 lõige 2). Jäätmeseaduse § 25¹ lõige 4 sätestab: „Tootja, kelle asukoht ei ole Eestis, kuid kes sõltumata müügiviisist laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule probleemtooteid, määrab probleemtoote turule laskmiseks Eestis elu- või asukohta omava […] volitatud esindaja, kes täidab tema eest probleemtoote tootja laiendatud vastutuse kohustused.” Registreerimine käib § 26¹ lõike 1³ kohaselt samuti volitatud esindaja kaudu, kirjaliku volituse alusel. Tootja võib kohustused täita individuaalselt või anda need lepinguga üle tootjavastutusorganisatsioonile; kaugmüüja jaoks on viimane praktikas ainus töötav tee.
• Kauplemiskohad: KMS § 4 lõike 1² kohaselt loetakse internetipõhist kauplemiskohta omav isik ise kauba soetanuks ja võõrandanuks, kui ta võimaldab ühendusevälisest riigist imporditud kaupade kaugmüüki saadetistes, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot. Käibemaksu arvestab siis platvorm, mitte Teie, ja Teie arveldus peab sellele vastama. KMS § 19 lõige 3¹ lisab, et kui ühendusevälise platvormi omanik ei ole end registreerinud, vastutab käibemaksu tasumise eest solidaarselt isik, kellelt ta kaubad soetas.

Mida maksuhaldur vaidluse korral näha soovib

Kui Maksu- ja Tolliamet Teie ülesehitust kontrollib, ei ole küsimus teoorias, vaid tõendites. Tavaliselt küsitakse:

• veo- ja lähetusdokumente, millest nähtub kauba lähtekoht kolmandas riigis;
• tollidokumente ja andmeid selle kohta, kes oli deklarant ja kes impordikäibemaksu võlgnik;
• müügitingimusi ja ostukorvi tekste, millest nähtub ostja roll importijana;
• lepinguid tarnijate ja logistikapartneritega, eelkõige tarnetingimuste osas;
• arveid ja makseteenuse pakkuja aruandeid, mis kirjeldatud käiguga kokku sobivad;
• IOSS-i kasutamisel KMS § 43¹ lõikes 15 loetletud andmeid, mida tuleb säilitada kümme aastat ja teha maksuhalduri nõudmisel viivitamata elektrooniliselt kättesaadavaks.

Need dokumendid koondame ühte dokumentatsioonitoimikusse, mille Te saate igale asutusele esitada.

Mis muutub lähiaastatel

• Toll: 3-eurone kindlasummaline tollimaks kaubaartikli kohta on üleminekulahendus kuni 1. juulini 2028, seejärel kohaldatakse väikesaadetistele tavapäraseid tollitariife. IOSS-i ja KMS §-s 43² sätestatud erikorra alusel imporditavatele kaupadele saab tollimaksu tasuda perioodiliselt (30 päeva), kuid selleks tuleb MTA-le esitada üldtagatis.
• E-arve Eestis: alates 1. juulist 2025 saab e-arvet nõuda iga raamatupidamiskohustuslane, kes on end e-äriregistris avalikult e-arve vastuvõtjaks registreerinud. Kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, kohaldub Euroopa standard EN 16931. Üldist kohustust veel ei ole: Rahandusministeerium tegi 2024. aasta detsembris ettepaneku muuta e-arved siseriiklikus B2B-s kohustuslikuks ja kaotada käibedeklaratsiooni lisa 1000 euro piirmäär alates 2027. aastast, kuid seadusemuudatust ei ole vastu võetud.
• ViDA: nõukogu direktiiviga (EL) 2025/516 („Käibemaks digiajastul”, 11. märts 2025) on otsustatud digitaalse aruandluse kohustuste järkjärguline kehtestamine: piiriüleseid tehinguid puudutavad muudatused jõustuvad 1. juulil 2030 ja riigisisesed aruandlussüsteemid tuleb ühtlustada hiljemalt 2035. aastaks.

Me jälgime neid arenguid ja võtame ühendust, kui Teie mudelit tuleb kohandada.

Korduma kippuvad küsimused Eesti kohta

Kas minu klient peab kättetoimetamisel käibemaksu maksma?

Kui klient on importija ja saadetis ei liigu IOSS-i kaudu, siis jah. Ta tasub 24% (või vähendatud määra) impordikäibemaksu, 3 eurot tollimaksu kaubaartikli kohta ja tavaliselt ka kulleri teenustasu. Kommunikeerige seda enne ostu selgelt: vastu võtmata saadetis läheb Teile kallimaks kui maks ise, sest tollideklaratsiooni ei saa tagastuse tõttu kehtetuks tunnistada.

Kas see kehtib ka müügile Amazoni või teiste kauplemiskohtade kaudu?

Mitte automaatselt. Kuni 150-eurose tegeliku väärtusega imporditud saadetiste puhul loetakse KMS § 4 lõike 1² alusel kauplemiskoha omanik kauba soetajaks ja võõrandajaks ning maksu arvestab tema. Lisaks vastutab KMS § 19 lõike 3¹ kohaselt registreerimata ühendusevälise platvormi käibemaksu eest solidaarselt see, kellelt platvorm kaubad soetas.

Olen seni arvestanud Eesti käibemaksu, kuigi käibe koht oli kolmandas riigis. Mida nüüd teha?

Lahendada tuleb kaks asja: mineviku korrigeerimine, sealhulgas summad, mida Te KMS § 38 lõike 1 või § 3 lõike 6 punkti 2 alusel arvetele märkimise tõttu võlgnete, ning ülesehituse muutmine tulevikuks. Mõlemad vaatame analüüsis läbi.

Kas mul on vaja Eesti aadressi või maksuesindajat?

Eesti aadressi ei ole vaja. Maksuesindaja seevastu on ühendusevälise riigi ettevõtjale, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, KMS § 20 lõike 6 alusel kohustuslik – erand kehtib ainult riikidele, millega ELil on vastastikuse abi leping, praegu Norrale ja Ühendkuningriigile. IOSS-i rakendades asendab maksuesindajat Eestis asuv vahendaja. Sellest sõltumata vajate pakendite ja probleemtoodete tootjavastutuse täitmiseks Eestis asuvat volitatud esindajat – eraldi roll ja tavaliselt eraldi partner.

Mis juhtub pärast 1. juulit 2028?

Alates sellest kuupäevast võlgneb nõukogu direktiivi (EL) 2025/1539 kohaselt imporditud kaupade kaugmüügil impordikäibemaksu alati tarnija või tarnijana käsitatav platvorm; erikord, mille puhul maksu tasub klient, kaotatakse (direktiiv jätab direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 7. peatüki välja). Kolmanda riigi tarnija, kelle asukohariigiga vastastikuse abi lepingut ei ole, peab uue artikli 201 lõike 3 kohaselt määrama impordi liikmesriigis maksuesindaja. Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. juulist 2028; selle ajani jääb struktuur kohaldatavaks ja ülemineku planeerime Teiega õigeaegselt. Kes on täna korralikult üles ehitatud, sellel on eelis: dokumentatsioon, arved ja e-poe seaded on juba paigas – ja Eestis on maksuesindaja niikuinii olemas.

Järgmine samm

Me vaatame tasuta üle, milline käsitlus Teie kaubavoo suhtes kohaldub ja kas Teie struktuur peab Eesti praktikas vastu.

Nii see käib: Te saadate meile põhiandmed, meie vaatame läbi tarneahela, veotee ja sihtturud ning võtame 48 töötunni jooksul ühendust selge hinnanguga. Kui Teie ülesehitus õiguslikku raamistikku ei mahu, ütleme Teile ka seda.

Kas müüte ka teistele turgudele? Läti · Leedu · Soome · Rootsi · kõik 27 riigi lehed

Alusta tasuta käibemaksuanalüüsi · VAT Fix: nii me struktuuri üles ehitame · OSS- ja IOSS-nõustamine · 25 küsimust dropshipperitelt · Kontakt